16.03.14

Mäksa valla põhimäärus on kehtestatud Mäksa Vallavolikogu 27. november 2006.a määrusega nr 10 „Mäksa valla põhimääruse kehtestamine" ning muudetud Mäksa Vallavolikogu 6. septembri 2010.a määrusega nr 7 „Mäksa valla põhimääruse muutmine", Mäksa Vallavolikogu 7. novembri 2011.a määrusega nr 11 „Mäksa valla põhimääruse muutmine", Mäksa Vallavolikogu 20. veebruar 2012.a määrusega nr 2 "Mäksa valla põhimääruse muutmine" ja Mäksa Vallavolikogu 10. detsembri 2012.a määrusega nr 21 "Mäksa valla põhimääruse muutmine".

 

I ÜLDSÄTTED

 

§ 1. Mäksa valla põhimääruse eesmärk

Mäksa valla põhimääruses sätestatakse Mäksa Vallavolikogu ja Mäksa Vallavalitsuse, nende

komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.

 

§ 2. Mäksa valla omavalitsusorganid

(1) Mäksa valla omavalitsuse esinduskoguks on Mäksa Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis

valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse

alusel.

(2) Mäksa valla omavalitsuse täitevorganiks on Mäksa Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mis

moodustatakse volikogu poolt.

 

§ 3. Valla vapp ja lipp

(1) Mäksa valla lipu ja vapi kujutised on registreeritud 4. juulil 1997.a Riigikantselei

sümboolikaosakonnas.

(2) Mäksa valla vapil on sinisel kilbil tuulik ja selle all lainelõikeline palk - mõlemad hõbedased

ning roheline vapi tüvi.

(3) Mäksa valla lipp on ruudukujuline vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105 x 105 cm.

(4) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp tuleb sündsal viisil hävitada.

 

§ 4. Lipu ja vapi kasutamine

(1) Lippu kasutatakse Mäksa valla ajaloolistel pidupäevadel ja muudel tähtsündmustel. Lippu

kasutatakse kõrvuti riigilipuga. Lipu heiskamise otsustab vallavalitsus.

(2) Kilbiga ja kilbita, värvides ja värvideta vappi kasutatakse volikogu, vallavalitsuse ja

ametiasutuste hallatavate asutuste dokumentidel, trükistel, suveniiridel jne.

(3) Kilbita vappi kasutatakse vallavalitsuse ja selle struktuuriüksuste ning hallatavate asutuste

pitsatites ja plommitemplites.

(4) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel kasutaja nimi.

Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 4 cm, teistel pitsatitel 3,5 cm.

(5) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine vallavalitsuse loal. Vapi

kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Tasu suuruse määrab vastava loa andmisel

vallavalitsus.

 

§ 5. Mäksa valla tunnustamisavaldused

(1) Mäksa vald avaldab tunnustust juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

(2) Ettepanekuid isikute kohta, kellele tunnustust avaldada, võivad teha kõik Mäksa valla

elanikud, hallatavad asutused ja juriidilised isikud. Ettepanek esitatakse vallavalitsusele.

Ettepanekule peab olema lisatud isiku teenete kirjeldus.

(3) Sotsiaal- ja hariduskomisjon otsustab üks kord aastas, kellele tunnustust avaldatakse.

Tunnustuse avaldamine toimub Eesti Vabariigi aastapäeval.

 

§ 6. Valla piir

(1) Valla piir kulgeb põhjast mööda Emajõge ja piirneb Luunja vallaga, idast Kalli järve ja Võnnu

vallaga Võõpste küla tagant, lõunast Võnnu vallaga Tammevaldma, Poka ja Mäletjärve küla

piirides, läänest Haaslava vallaga Võruküla ja Kaagvere küla tagant.

(2) Valla piiride muutmise ettepanek esitatakse pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja

volikogu seisukohti arvestades.

(3) Valla piir looduses määratakse koos maavalitsusega.

(4) Valla piir tähistatakse kõikidel üldkasutatavatel teedel vallavalitsuse poolt sätestatud korras.

 

II VOLIKOGU

 

§ 7. Volikogu moodustamine

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel,

ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane.

(2) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

(3) Volikogu uue koosseisu esimese istungi avab valimiskomisjoni esimees, kes juhib istungit kuni volikogu esimehe valimiseni.

 

§ 8. Volikogu liige

(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu

valimise seadusele.

(2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest.

(3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust

volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu poolt

kehtestatud määras ja korras.

(4) Volikogu liikme võib vallavolikogu ülesannete täitmiseks suunata koolitusele või

teenistuslähetusse

1) koolituse ja teenistuslähetuse kulude hüvitamine toimub Vabariigi Valitsuse määrusega

kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.

(5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille

suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1.

(6) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni

korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.

 

§ 9. Volikogu ainupädevus

(1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste üle otsustamine:

1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;

2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;

4) koormiste määramine;

5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;

6) vallavara valitsemise korra kehtestamine;

7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine;

8) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel;

9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

10) taotluste esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;

11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse

kinnitamine;

12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;

13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas

mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;

14) volikogu esimehe või aseesimehe valimine;

15) vallavanema valimine;

16) vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine;

17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;

18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni

esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele;

19) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;

20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;

21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine;

22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud

kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;

23) valla esindamise korra kehtestamine;

24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja

muutmine;

25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes

osalemise lõpetamise otsustamine;

26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu

üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;

27) rahvakohtunikukandidaatide valimine;

28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;

29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;

31) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine;

32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;

33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse § 10 lõikes 6¹ nimetatud

detailplaneeringu kehtestamine;

34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;

35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;

36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;

37) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;

38) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;

39) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine;

40 ) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;

41) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;

42) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja,

jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine;

43) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

(2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.

(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.

 

§ 10. Volikogu istung

(1) Volikogu on tegutsemisvõimeline kui istungist võtab osa vähemalt 1/2 volikogu liikmetest.

Oma kohalolekut kinnitab volikogu liige enne istungi avamist oma allkirjaga.

(2) Volikogu töövormiks on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi

kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või

arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(3) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. Uue koosseisu esimese istungi

kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

(4) Volikogu istung kestab kuni neli tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.

(5) Istungist raadio-, veebi- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse

eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule.

 

§ 11. Istungi kokkukutsumine ja päevakord

(1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos saadetakse volikogu liikmetele istungi materjalid. Istungi kutse ja materjalid edastatakse volikogu liikmele posti teel või volikogu liikme antud elektronposti aadressil.Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on vallasekretäri juures ja valla veebilehel kättesaadavad hiljemalt neli päeva enne istungi algust.

(2) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt volikogu esimehele

või vallasekretärile.

(3) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu

esimees või tema puudumisel volikogu esimehe asendaja tehtud ettepanekute ja laekunud

materjalide alusel.

(4) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:

1) volikogu liikmed;

2) vallavanem;

3) vallavalitsus;

4) eestseisus ja komisjonid.

 

§ 12. Hääletamine volikogus

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

(2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

(3) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega.

(4) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

(5) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat

muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse

enim poolthääli saanud ettepanek.

(6) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks

poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust

nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse

kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui

kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse

läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(7) Hääletamistulemused loeb kokku istungi juhataja ja teatab valjusti istungist osavõtjaile.

(8) Käesoleva põhimääruse §-s 9 1. lõike punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18, 24 ja 26 ning

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Käesoleva määruse § 9 1. lõike punktis 28 ettenähtud küsimuse otsustamisel kohaldatakse Vabariigi Presidendi valimise seadus § 22 lõiget 41.

(9) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu liikmetest poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Sama komisjoni võib kasutada kuni volikogu koosseisu volituste lõppemiseni, kui volikogu ei otsusta teisiti.

(10) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid.

(11) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli.

 

§ 13. Volikogu istungi läbiviimine

(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimest istungit

juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees.

(2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:

1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;

2) kutsutud külalistest teatamine;

3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. 

(21Volikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja kehtestatud korras ettevalmistatud küsimusi. Päevakorra eelnõus äramärkimata küsimusi võib volikogu erakorralisena lülitada päevakorda volikogu koosseisu poolthääleenamusega, kusjuures eelnõu kirjalik tekst peab olema esitatud istungi alguseks.

(3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning

nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast.

Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega kehtestada päevakorrapunkti arutamise aja piirangu.

(4) Õigusakti eelnõu arutelul kehtivad järgmised põhimõtted:

1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine;

2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;

3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis;

4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis;

5) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale;

6) istungi juhataja kutsub korrale ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse esitaja teemast ilmse kõrvalekaldumise korral;

7) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamisest teatatakse käetõstmisega, sõna antakse

taotlemise järjekorras;

8) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu

poolthäälte enamusega.

(5) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.

(6) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni

esitamisest ja küsimustele vastamisest.

(7) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja

teistel istungile kutsutud isikutel. Volikogu võib igal ajal istungi juhataja või volikogu liikmete enamuse ettepanekul päevakorraküsimuse arutelu katkestada, kui otsuse vastuvõtmiseks puudub piisav informatsioon. Katkestatud päevakorrapunkti arutelu võib jätkuda samal või järgmisel istungil.

(8) Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu menetluses olevate

eelnõude kohta.

 

§ 14. Volikogu istungi protokoll

(1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht,

osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused, hääletustulemused, samuti otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollitakse vaid need sõnavõtud, mille protokollimist volikogu liige nõuab. Sõnavõtud protokollitakse kokkuvõtvalt andes edasi olulisima. Volikogu istungid võidakse salvestada protokolli koostamiseks. Salvestatud volikogu istungi fonogrammid talletatakse CD-le ning neid hoitakse vallakantseleis kuni kuus kuud. 

(2) Kinnine volikogu istung protokollitakse, avalikustatakse üksnes vastuvõetud otsused. 

(3) Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 

Protokollid pannakse tutvumiseks välja hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungit vallasekretäri juures.

(4) Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi 5 päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile.

 

§ 15. Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded

(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed,

vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu

komisjoni.

(3) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse komisjonis läbi ühe kuu jooksul pärast selle

registreerimist vallasekretäri juures. Komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil.

(4) Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda.

(5) Õigusakti eelnõu esitatakse vallasekretärile hiljemalt 7 päeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse:

1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;

2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;

3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;

4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus;

5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavalitsus, v.a. volikogu

töökorraldust puudutavad eelnõud;

6) eelnõu esitaja, tema allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda

istungile ja kellele saata määrus või otsus.

(6) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid

(eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekud.

(7) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne.

(8) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võib esitaja või

komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

(9) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja peab volikogu istungil eelnõu menetlemisel osalema ettekandjana. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja.

 

§ 16. Volikogu esimees

(1) Volikogu esimees

1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende

ettevalmistamist, korraldab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist suunates neid

lahendamiseks komisjonidesse ja vallavalitsusse;

2) esindab valda ja selle volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja volikogu

antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires;

3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;

4) esitab volikogu istungi päevakorra projektid;

5) lahendab ja suunab lahendamiseks volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused;

6) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jm. ametlikel üritustel;

7) suunab volikogu liikmeid koolitusele ja teenistuslähetusse.

(2) Volikogu esimees valitakse salajase hääletamise teel liikmete hulgast. Volikogu esimehe

valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks

valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel

istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.

(3) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige, kes teeb selle kohta

ettepaneku istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel.

(4) Kandidaadid tutvustavad ennast ning esitavad oma seisukohad. Kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele.

(5) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni nimekirja sulgemiseni.

(6) Valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning

koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(7) Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat.

(8) Kui kandidaate on mitu ja nad saavad võrdselt hääli, korraldatakse teine hääletusvoor võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel.

(9) Kui kandidaate on rohkem kui üks ja ükski ei saanud ka teises hääletusvoorus volikogu

koosseisu häälteenamust, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu

järgmisel istungil. Varem esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti.

10) Kui kandidaate oli esitatud ainult üks ja ta ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust,

alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja nende läbiarutamist volikogu järgmisel istungil.

 

§ 17. Volikogu esimehe asendamine

(1) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda aseesimees.

(2) Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev

volikogu liige.

(3) Volikogu esimehe asendamisel kirjutab tema asendaja volikogu dokumentidele alla ning

volikogu dokumentidele märgitakse asendaja ees- ja perekonnanimi.

 

§ 18. Volikogu aseesimees

(1) Volikogu aseesimees abistab volikogu esimeest istungite ettevalmistamisel ja juhatamisel

volikogu poot määratud tööjaotuse alusel.

(2) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu

koosseisu häälteenamusega.

(3) Volikogu aseesimees valitakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 16 sätestatud korras

arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi.

(4) Volikogu aseesimehe valimise läbiviimiseks ja valimistulemuste kindlakstegemiseks

moodustatakse häältelugemiskomisjon pärast aseesimehe kandidaatide nimekirja sulgemise

otsustamist.

(5) Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimissedelid, väljastab volikogu liikmetele allkirja

vastu hääletussedelid, viib läbi salajase hääletamise ning koostab hääletamistulemuste kohta

protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Protokolli kinnitab

volikogu poolthäälte enamusega.

 

§ 19. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

(1) Volikogu määrused avalikustatakse elektroonilises Riigi Teatajas vastavalt Riigi Teataja seaduses sätestatud korrale. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval peale avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise kuupäeva.

(2) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest.

(3) Volikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning neile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

(4) Määrused, otsused ja protokollid on kättesaadavad vallasekretäri juures, valla raamatukogudes ja valla veebilehel.

(5) Dokumentidest on võimalik saada koopiaid vallavalitsuse kehtestatud korras.

(6) Volikogu istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise kohta.

(7) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalikke arupärimisi volikogu õigusaktide täitmise kohta.

Arupärimised esitatakse vallavanema kaudu.

(8) Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule või volikogu liikmele hiljemalt kahe

nädala jooksul.

 

§ 20. Umbusaldusmenetlus volikogus

(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu

esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni

aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele.

(2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne

päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.

Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

(3) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või

aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu esemehe asendaja, kelleks võib olla volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige.

(4) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

(5) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas määruses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise.

(6) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning põhimääruse § 36 3.lõikes

sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse samas

korras nagu moodustatakse valitsus või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja

valitsuse struktuuri.

(7) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud põhimääruse § 36 3. lõikes sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks.

(8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule

kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

(9) Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema valitsuse liikme

ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval.

 

§ 21. Tagasiastumine

Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni

aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või valitsuse liikme tagasiastumise korral

esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

 

§ 22. Eestseisus

Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja eelarve- ja majanduskomisjoni esimees. Volikogu eestseisus moodustatakse volikogu istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks.

 

§ 23. Volikogu komisjon

(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatised komisjonid moodustatakse valla elu

probleemvaldkonniti volikogule arvamuse esitamiseks või küsimuse otsustamiseks. Ajutisi

komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses.

(2) Volikogu komisjon võib algatada õigusaktide eelnõusid, menetleb talle suunatud õigusaktide

eelnõusid ja avaldusi.

Komisjonil on õigus:

1) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses

olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;

2) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;

3) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

(3) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjonidesse kaasatakse antud tegevusvaldkonna spetsialiste. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kolm liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed.

(4) Ettepaneku komisjoni koosseisu kinnitamise kohta teeb komisjoni esimees.

(5) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas

komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel

järjestikusel komisjoni koosolekul.

 

§ 24. Volikogu komisjoni töökord

(1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega.

Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees.

(2) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama

hiljemalt ühe kuu jooksul. Avaldused vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal.

(3) Õigusakti eelnõu esitamisel määrab volikogu esimees eelnõu ettevalmistamiseks komisjoni.

(4) Volikogule saabunud avalduste ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või tema puudumisel aseesimees.

(5) Komisjoni koosoleku kutses märgitakse ära koosoleku toimumise aeg, koht ja arutusele

tulevad küsimused. Komisjoni koosoleku kutse edastamise ja koosoleku toimumise vahele peab jääma vähemalt neli päeva.

(6) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või

vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja.

(7) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse istungi toimumise aeg ja

koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja

vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

Elektroonilise koosoleku toimumise korral või komisjoni liikme(te) elektrooniliselt koosolekul

osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku

juhataja ja protokollija.

(71) Protokolli vormistab kokkutulnute poolt valitud või selleks eelnevalt määratud protokollija. Protokoll koostatakse konspektiivselt, kuhu pannakse kirja vaid oluline ainsuse kolmandas isikus. Protokoll peab järgima koosolekul arutatud teemade õiget järjestust ning sisaldama olulisi fakte.

(8) Komisjoni esimees esitab komisjoni koosoleku protokolli hiljemalt viie tööpäeva jooksul

pärast koosoleku toimumist vallasekretärile. Protokoll avalikustatakse hiljemalt nädala jooksul

pärast koosoleku toimumist vallasekretäri juures ja valla veebilehel. Protokolle säilitatakse

vallasekretäri juures.

 

§ 25. Komisjoni tegutsemisvõimetus

(1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud

tähtaegselt talle antud ülesannet või komisjoni liikmete arv jääb alla põhimääruses sätestatu.

(2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida

komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

 

§ 26. Komisjoni esimees

(1) Komisjoni esimees:

1) juhib komisjoni tööd;

2) koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorra projekti;

3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesanded;

4) vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollidele ja otsustele; 

5) korraldab komisjoni koosolekute protokollimist.

(2) Komisjoni esimeest asendab komisjoni poolt valitud aseesimees. Kui puudub ka aseesimees, asendab neid vanim kohalolev komisjoni liige.

 

§ 27. Revisjonikomisjon

(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

(2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.

(3) Revisjonikomisjon kontrollib:

1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;

2) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara

kasutamise sihipärasust;

3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;

4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;

5) vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust.

(4) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele. Revisjonikomisjoni akti ja otsuse allkirjastavad kõik revisjonikomisjoni liikmed. Kui mõni revisjonikomisjoni liikmetest jääb võrreldes komisjoni seisukohaga eriarvamusele, lisatakse kirjalikult tema eriarvamus. Vallavalitsus koostab kümne päeva jooksul revisjoniakti saamisest puuduste kõrvaldamiseks kirjalikud ettepanekud ja esitab need volikogule.

(5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

(6) Revisjonikomisjon annab volikogule oma arvamuse majandusaasta aruande ja oma tegevuse kohta.

(7) [kehtetu].

(8) Revisjonikomisjoni kontrollimised ja koosolekud on korralised ja erakorralised.

(9) Korraline revisjon toimub pärast eelarveaasta lõppu.

(10) Erakorralise revisjoni vajaduse otsustab komisjoni või volikogu esimees

 

III VALITSUS

 

§ 28. Valitsuse mõiste

(1) Vallavalitsus on volikogu kinnitatud valla omavalitsuse täitevorgan, mis viib praktilise

tegevusega ellu vallale ning vallavalitsusele seatud ülesandeid.

(2) Vallavalitsus realiseerib talle pandud ülesandeid ülesandeid õigusaktide andmise,

majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

(3) Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse teostamisel anda lepingute sõlmimise õiguse oma ametiisikutele,

kelleks võivad olla:

- vallavanem või tema asendaja,

- vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid tulenevalt asutuse põhimäärusest.

 

§ 29. Vallavanema valimine

(1) Vallavanemaks võib kandideerida Eesti Vabariigi kodanik, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.

(2) Vallavanema valib volikogu.

(3) Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel.

(4) Vallavanema kandidatuuri võib üles seada vallavolikogu liige, kes teeb kandidaadi

ülesseadmise kohta ettepaneku istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

(5) Pärast nimekirja sulgemist valib volikogu avalikul hääletamisel häältelugemiskomisjoni, kes

valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.

(6) Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab hääletamistulemuste kohta protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed.

(7) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.

Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega.

(8) Kui ükski kandidaatidest ei saa koosseisu häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine.

Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui

kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine.

(9) Seaduses ja valla põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast .

(10) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega:

1) tagasiastumisel isikliku avalduse alusel;

2) volikogu poolt umbusalduse avaldamisel;

3) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;

4) teovõimetuks tunnistamisel;

5) surma korral.

 

§ 30. Vallavanem

(1) Vallavanem

1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;

2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele;

3) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse arvulise koosseisu ja vallavalitsuse liikmete kandidaadid, samuti ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks;

4) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad;

5) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhi vabastamise kohta;

6) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse ja

raamatupidamise dokumentidele;

7) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

8) kinnitab käskkirjaga valla teenistujate ametijuhendid ja töötajate töökohustused;

9) täidab muid talle seadusega või muude õigusaktidega pandud ülesandeid.

(1¹) Vallavanem esitab volikogule 31. jaanuariks ettepaneku oma puhkuse aegade kohta.

Erakorralistel juhtudel teavitab vallavanem vallavolikogu esimeest, kes teavitab sellest teisi

volikogu liikmeid.

(2) Vallavanema äraolekul täidab tema ülesandeid asendaja, kelleks on vallavanema käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liikmetest. Kui ka vallavanema asendaja on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige. Vallavanemat ei või asendada vallasekretär.

 

§ 31. Vallavalitsuse moodustamine

(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus.

(2) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja liikmed, kes võivad olla vallaametnikud.

(3) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub salajasel hääletamisel volikogu poolthäälte

enamusega.

(4) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end volikogu

liikmetele ja volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile küsimusi.

(5) Vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile.

(6) Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega

kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

(7) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid

vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga. Hääletussedelile märgib hääletaja iga

vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha- poolt või vastu.

(8) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla

kõik komisjoni liikmed.

(9) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(10) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatakse kandidaat, kes saab volikogu poolthäälte enamuse.

(11) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme.

 

§ 32. Vallavalitsuse volituste tähtaeg

(1) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.

(2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

(3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

(4) Vallavanema haigestumisel või tema surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni volikogu poolt määratud asendaja. Kuni asendaja määramiseni asendab vallavanemat vanim vallavalitsuse liige.

(5) Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja määramiseni või uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud tagasiastumisavalduse esitamisest volikogu istungil.

(6) Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse

kinnitamiseni volikogu poolt, seejuures võib vallavanem esitada kinnitamiseks sama koosseisu.

(7) Kui tagasi astub mitu vallavalitsuse liiget või neile avaldatakse umbusaldust, siis väheneb

vallavalitsuse koosseis kuni uute täiendavate liikmete kinnitamiseni. Vallavalitsus ei või jätkata

alla 3-liikmelise koosseisuta.

(8) Umbusalduse avaldamisel vallavalitsusele jätkab ta oma tegevust kuni uue vallavanema

valimiseni ja vallavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt.

 

§ 33. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõpetamine

(1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:

1) tagasiastumisel isikliku avalduse alusel;

2) vallavanema ettepanekul, mis on kinnitatud volikogu poolt;

3) umbusalduse avaldamise korral;

4) tahtliku kuriteo toimepanemise eest mõistetud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;

5) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega;

6) teovõimetuks tunnistamisega;

7) surma korral.

 

§ 34. Vallavalitsuse pädevus

(1) Vallavalitsus:

1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi lähtudes valitsuse seisukohtadest või

volikogu otsustest;

2) korraldab vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, samuti eelarve ja volikogu otsuste ning määruste täitmist;

3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seadusega, teiste õigusaktidega, volikogu

määruste, otsuste või käesoleva põhimäärusega on pandud vallvalitsusele täitmiseks;

4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;

5) korraldab valla esindamist.

(2) Vallavalitsus korraldab valla omanduses olevate ettevõtete ja vallavalitsuse poolt hallatavate

asutuste tegevust, määrab kindlaks vallavalitsuse töösisekorra.

(3) Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või

otsuse uuesti läbivaatamist.

(4) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega vallavalitsuse ametiasutuste ja vallavalitsuse

hallatavate asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul võib vallavalitsus volitada valla ametiasutust,

mis teostab avalikku võimu, kehtestama nende teenuste hinnad, mida osutab valla ametiasutuse hallatav asutus, mis ei teosta avalikku võimu. Volituse andmisel valla ametiasutusele, mis teostab avalikku võimu, on korralduse andmise õigus selle ametiasutuse juhil.

 

§ 35. Vallavalitsuse töö korraldamine

(1) Vallavalitsuse juht on vallavanem.

(2) Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis avalikustatakse veebilehel ja on kättesaadavad vallasekretäri juures.

 

35¹. Vallavalitsuse komisjon

(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.

(2) Komisjoni tegevuse eesmärgid, komisjoni koosseis ja tegutsemise tähtaeg määratakse

komisjoni moodustamise korralduses. Komisjoni esimees esitab komisjoni koosoleku protokolli hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist vallasekretärile. Protokoll

avalikustatakse hiljemalt nädala jooksul pärast koosoleku toimumist vallasekretäri juures ja valla veebilehel

 

§ 36. Vallavalitsuse istungi töökord

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung.

(2) Vallavalitsuse istungeid juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja.

(3) Vallavalitsuse istung on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust.

(4) Vallavalitsuse otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega.

(5) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.

(6) Vallavanem või tema asendaja võivad istungile kutsuda ka teisi isikuid.

(7) Vallavalitsuse määrustele, korraldustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem

või tema asendaja ning vallasekretär.

(8) Vallavalitsuse istungi kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse istungi toimumise aeg ja

koht, osavõtjate nimed, arutlusele olnud küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused, samuti otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollitakse vaid need sõnavõtud, mille protokollimist vallavalitsuse liige nõuab. Sõnavõtud protokollitakse kokkuvõtvalt andes edasi olulisima. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist ja sellele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär.

(9) Protokollid asuvad vallasekretäri juures ja on kõigile kättesaadavad. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille avaldamine on seadusega keelatud või mis on ette nähtud ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

 

§ 37. Vallavalitsuse õigusaktid ja nende jõustumine

(1) Vallavalitsus võtab vastu määrusi ja korraldusi. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast

avalikustamist või selles ettenähtud tähtajal. Korraldused jõustuvad teatavakstegemisest.

(2) Vallavalitsuse määrused avalikustatakse elektroonilises Riigi Teatajas vastavalt Riigi Teataja seaduses sätestatud korrale. Vallavalitsuse korraldused avalikustatakse seistme päeva jooksul pärast istungi toimumist vallasekretäri juures ja veebilehel.

(21)Vallavalitsuse määrused on kõigile isikutele kättesaadavad samas korras volikogu määrustega.

(3) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(4) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse eesti keeles.

 

IV VALLA VARA, EELARVE, ARENGUKAVA

 

§ 38. Valla vara

(1) Mäksa valla vara (edaspidi vallavara) on Mäksa vallale kui omavalitsusüksusele kuuluvad

kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

(2) Vallavara valitsemise korra kehtestab volikogu.

 

§ 39. Eelarve koostamine

(1) Eelarve koostamisel on juhiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus ning Mäksa valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse kord.

(2) Eelarve koostamise aluseks on valla arengukava.

(3) Eelarve koostatakse rahandusministri poolt kinnitatud tegevusalade, tulu ja kulu liikide ning

finantseerimistehingute lõikes.

(4) Eelarve koostab vallavalitsus tagades tulude täieliku arvelevõtmise nende moodustumise

kõikide liikide järgi, samuti kulude otstarbeka kindlaksmääramise hallatavate asutuste,

struktuuriüksuste, mittetulundusühingute, ürituste ja projektide lõikes.

(5) Eelarve eelnõu esitab vallavalitsus volikogule 01.detsembriks.

 

§40. [Kehtetu]

 

§ 41. [Kehtetu]

 

§ 42. [Kehtetu]

 

§ 43. [Kehtetu]

 

§ 44. [Kehtetu]

 

§ 45. [Kehtetu]

 

§ 46. [Kehtetu]

 

46¹. [Kehtetu]

 

§ 47. Koormis

(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja

juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks.

(2) Koormiste täitmist kontrollib vallavalitsus.

 

§ 48. Lepingud

(1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel

kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või vallavalitsuse

poolt selleks volitatud isik.

(2) Vallavalitsuse struktuuriüksustel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves

ettenähtud ulatuses sõlmida Mäksa valla nimel lepinguid juhul, kui see on ettenähtud volikogu või vallavalitsuse õigusaktides.

(3) Igaühel on õigus saada informatsiooni valla nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega

sätestatud korras.

 

§ 49. Valla arengukava, selle vastuvõtmine ja muutmine

(1) Vallal peab olema arengukava. Arengukava  on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Arengukava projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks vallavolikogule. Volikogu võib kehtestada arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra või volitada vallavalitsust seda tegema.

(2) Arengukava koostatakse vähemalt nelja eelseisva aasta kohta. Kui vallal on neljast aastast

pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava

olema kavandatud selleks perioodiks.

(3) Arengukava eelnõu valmistab ette ja esitab vallavalitsus.

(4) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava

koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle

muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja vallavalitsuse veebilehel.

Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.

(5) Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule

hiljemalt neli nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. Ettepanekute põhjal

tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused.

(6) Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt iga

aasta 1. septembriks. Arengukava muutmine toimub arengukava vastuvõtmiseks ette nähtud

korras. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse kehtiva

arengukava muutmise kohta.

 

V VALLAVALITSUSE HALLATAVAD ASUTUSED

 

§ 50. Vallavalitsuse hallatavad asutused

(1) Valla kui kohaliku omavalitsuse süsteemi moodustavad valla ametiasutused ja vallavalitsuse

hallatavad asutused.

(2) Valla ametiasutused on asutused, mida finantseeritakse valla eelarvest ja mis teostavad

avalikku võimu.

(3) Valla ametiasutus on vallavalitsus. Valla ametiasutusel on oma pitsat ja dokumendiplangid.

(4) Valla ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisud ja palgamäärad kinnitab volikogu.

(5) Volikogu võib teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole

juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi.

(6) Vallavalitsuse hallatava asutuse pädevuse ja töökorralduse sätestab asutuse põhimäärus, mis kinnitatakse volikogu poolt.

(7) Vallavalitsuse hallatavad asutused on asutused, mis tegelevad kindla valla eluvaldkonnaga, ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse vallaeelarvest.

(8) Vallavalitsuse hallatava asutuse juht määratakse ametisse vallavalitsuse poolt. Vallaasutuse

juhi võib vallavalitsus tööle võtta ka konkursi korras.

(9) Vallavalitsuse hallatava asutuse struktuuri, töötajate koosseisud ja palgamäärad kinnitab

vallavalitsus asutuse juhi ettepanekul eelarves ettenähtud kulude piires.

(10) Vallavalitsuse hallataval asutusel on oma eelarve. Asutusel võivad olla pitsat ja

dokumendiplangid, millise vajaduse otsustab vallavalitsus.

(11) Hallatava asutuse arengukava kinnitab vallavolikogu. Arengukava projekti valmistab ette

hallatava asutuse juht. Vallavalitus annab oma seisukoha hallatava asutuse arengukava vastavuse kohta valla arengukavaga määratud arengusuundadele

 

VI KORRAKAITSEÜKSUS JA KORRAKAITSEAMETNIK

 

§ 51. Munitsipaalpolitsei moodustamine

(1) Vallas võib moodustada korrakaitseüksuse või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva

ametniku.

(2) Korrakaitseüksuse alluvus, tööpiirkond ja täpsemad ülesanded sätestatakse vallavolikogu poolt kinnitatavas põhimääruses. Korrakaitseametniku ametikoha moodustamisel vallavalitsuses sätestatakse korrakaitseametniku alluvus, tööpiirkond ja täpsemad ülesanded korrakaitseametniku ametijuhendis.

 

VII RAKENDUSSÄTTED

 

§ 52. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

(1) Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotab kehtivuse

1) Mäksa vallavolikogu 29.09.2003.a määrus nr 8 "Mäksa valla põhimääruse kinnitamine";

2) Mäksa vallavolikogu 03.11.2003.a määrus nr 9 "Mäksa valla eelarve koostamise,

vastuvõtmise, muutmise ja täitmise korra kinnitamine"

3) Mäksa vallavolikogu 21.02.2005.a määrus nr 2 "Mäksa valla põhimääruse muutmine"

 

§ 53. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

(1) Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad kümnendal päeval peale selle avaldamist.

(3) Eesti Vabariigi seaduste muutmise korral kehtib uus õigusnorm

Toimetaja: ANDRI VIINALASS