15.03.14

MÄKSA VALLA EHITUSMÄÄRUS


I osa
ÜLDOSA


§ 1. Ehitusmääruse ülesanded
(1) Mäksa valla ehitusmäärusega määratakse:
1) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused;
2) projekteerimistingimuste avalikustamise kord;
3) ajutise ehitise ehitamise kord ja alad;
4) valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise
põhimõtted ja nõuded;
5) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna
korraldamisel.


II osa
VALLA VÕI SELLE OSADE, SEALHULGAS MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE HOONESTUSALADE PLANEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕTTED JA NÕUDED

 

§ 2. Üldplaneeringukohane ehitamine
(1) Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta või
teemaplaneeringuna üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt
planeerimisseaduse paragrahvis 8 lõikes 3 nimetatud eesmärkidele.
(2) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamise kohustusega aladel
ja juhtudel, maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool
detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.
(3) Ehitamine peab toimuma vastavalt valla üldplaneeringus määratletud põhimõtetele ja
nõuetele.
(4) Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks valla üldplaneeringu koostamisele,
kehtestatud üldplaneeringu puudumise korral valla detailplaneeringute koostamisele ning
projekteerimistingimuste väljaandmisele.
(5) Planeerimisseaduse paragrahv 9 lõike 10 kohaselt võib vallavalitsus, välja arvatud riikliku
kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, lubada ilma detailplaneeringut
koostamata:
1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone
püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist;
2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti
koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse
piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused
kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega;
3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti
koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib
olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse
naaberkinnistute omanikega;
4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks
krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust
tingivate hoonete ehitamise soovi;
5) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa kruntide senise
ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist
ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel.


§ 3. Detailplaneeringukohane ehitamine
(1) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta ja on lähiaastate ehitustegevuse
ja maakasutuse aluseks.
(2) Ehitamine peab toimuma vastavalt kehtestatud detailplaneeringule, kui see on olemas või
kui selle olemasolu on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti lähtealusena nõutav.
(3) Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse,
välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloal märgitud
maaüksuseni tagab vallavalitsus, kui vallavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või
ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Muud detailplaneeringukohased tehnovõrgud
ja -rajatised ehitab välja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja.
(4) Detailplaneeringu kohustusega alad määratakse kindlaks üldplaneeringuga. Kuni
üldplaneeringu kehtestamiseni või kui üldplaneeringuga ei sätestata teisiti on
detailplaneeringu koostamine kohustuslik Tartumaa maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega aladel:
1) uute hoonete ehitusprojekti koostamise ja püstitamise, välja arvatud üksikelamu
kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned, aiamaja kõrvalhooned või kuni 20 m2 ehitusaluse
pindalaga väikehooned, aluseks;
2) olemasolevate hoonete maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja
vastava ehitusprojekti koostamise, välja arvatud üksikelamu ja selle kõrvalhooned, suvila ja
selle kõrvalhooned või aiamaja ja selle kõrvalhooned, aluseks;
3) maa-alade kruntideks jaotamise korral.
(5) Kui üldplaneeringuga ei sätestata teisiti, on lisaks detailplaneeringukohustusega aladele
detailplaneeringu koostamine kohustuslik:
1) kaubanduse, teeninduse ja muu äriotstarbelise hoonestusega, ladude ja laoplatside, tööstusja
muu tootmisotstarbelise hoonestusega ning äri- ja tootmismaa sihtotstarbega maa-alal;
2) puhke-, virgestus- ja sportimisotstarbelise hoonestusega või kasutusega maa-alal;
3) enam kui viiest ühepereelamust, aiamajast või suvilast koosneva hoonete grupi
ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks;
4) ranna ja kalda alal asuvate maa-alade kruntideks jagamise korral;
5) põhjendatud vajadusel volikogu otsuse alusel.
 

§ 4. Miljööväärtuslik hoonestusala
(1) Miljööväärtuslik hoonestusala on ajalooliselt väljakujunenud hoonestusviisi, haljastuse,
ühtse ja omanäolise arhitektuuriga maa-ala, mis moodustab säilitamist vääriva tervikliku
miljöö.
(2) Mäksa valla miljööväärtuslikud hoonestusalad määratakse üldplaneeringuga või vajaduse
korral detailplaneeringuga.
(3) Miljööväärtuslikul hoonestusalal detailplaneeringute koostamisel ja ehitamisel tuleb
arvestada vastavale hoonestusalale omaste hoonestus- ja ehitustavadega, sealhulgas kinnistute
suurus, hoonestuse ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja suurus, traditsiooniliste
ehitusmaterjalide ja kujundusvõtete kasutamise ning haljastamise tavad.
 

§ 5. Väärtuslik maastik
(1) Väärtuslik maastik on planeerimisseaduse paragrahv 8 lõike 3 punktis 6 nimetatud
maastik, mis ei ole miljööväärtusega hoonestusala.
(2) Mäksa valla väärtuslikud maastikud määratakse üldplaneeringuga.
(3) Väärtuslikel maastikel detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste
väljastamisel ja ehitamisel tuleb arvestada vastava maastiku traditsioonilise üldise ilmega,
sealhulgas maa kõlvikulise jaotusega, maastikule avanevate vaadete, maakasutuse ning
kohalike hoonestus- ja ehitustavadega.
 

§ 6. Väikeehitiste ehitamine
(1) Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni
viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv:
1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone;
2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale
energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni seaduse tähenduses või telekommunikatsiooniteenuse osutajale
telekommunikatsiooniseaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega
telekommunikatsiooniseaduse tähenduses.
(2) Väikeehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek, välja arvatud juhul,
kui ehitatakse kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitist.
(3) Väikeehitise ehitamiseks võib vallavalitsus põhjendatud juhtudel nõuda ehitusprojekti
koostamist.
(4) Ehitusprojekt on nõutav, kui väikeehitisele taotletakse kasutusluba.
(5) Kirjaliku nõusoleku taotluse, ehitusloa taotluse, kasutusloa taotluse ja teatise vormid on
kättesaadavad Mäksa Vallavalitsuses või Ehitisregistri kodulehel (www.ehr.ee).
 

§ 7. Väikeehitise kasutamine
(1) Väikeehitise ehitamiseks või paigaldamiseks ei ole vaja kasutusluba, välja arvatud juhul,
kui seda kasutatakse elamiseks või kaubanduslikuks otstarbeks.
(2) Väikeehitise ehitamisel detailplaneeringukohustusega alale on ehitise omanik kohustatud
viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamisest arvates esitama vallavalitsusele vormikohase
teatise püstitatud ehitise kohta. Teatist ei ole vaja esitada, kui väikeehitisele taotletakse
kasutusluba.


III osa
EHITISE ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD LISATINGIMUSED

 

§ 8. Krundi suurus
(1) Planeeritava elamu või suvila krundi minimaalne lubatud pindala hajaasutuses on 1500 m 2
ja tiheasustuses on 800 m 2, mille laius ei tohi kitsamas suunas olla alla 25 meetri.
Erandjuhtudel võib väiksemaks jagamine toimuda vaid detailplaneeringu kaudu.
(2) Kahe elamu vaheline miinimumkaugus ei tohi olla väiksem kui 15 meetrit.
(3) Krundi piirile ei tohi püstitada hooneid lähemale kui viis meetrit.
 

§ 9. Arhitektuursed tingimused projekteerimiseks ja ehitamiseks
(1) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused määratakse üldplaneeringuga,
detailplaneeringuga, Mäksa valla arengukavaga ja/või projekteerimistingimustega.
(2) Olemasolevates elamupiirkondades tuleb hoonete laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning
uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna hoonestuslaadist,
ehitustraditsioonist, loodus- ja kultuurimiljööst.
(3) Elamute projekteerimisel olemasolevale hoonestatud alale ning kõrvuti püstitatavate
majade puhul on keelatud kasutada suuri katusekalde erinevusi.
 

IV osa
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED, NENDE AVALIKUSTAMISE KORD


§ 10. Projekteerimistingimused
(1) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused.
(2) Projekteerimistingimused väljastatakse ehitise püstitamiseks, mille korral on vajalik
ehitusprojekti koostamine ja ehitise püstitamiseks ei ole nõutav detailplaneeringu olemasolu.
(3) Projekteerimistingimuste saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada vormikohane taotlus
koos nõutud lisadega.
(4) Projekteerimistingimused kehtivad ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa taotlemiseks
kaks aastat. Vallavalitsusel on õigus pikendada projekteerimistingimuste kehtivust ühe aasta
kaupa.
(5) Projekteerimistingimused avalikustatakse vastavalt Mäksa valla põhimääruse paragrahvi
31 punktiga 2 sätestatud korras.


V osa
AJUTISE EHITISE EHITAMISE KORD JA ALAD


§ 11. Ajutise ehitise ehitamine
(1) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud
ehitis.
(2) Ajutise ehitise kasutamise pikendamise otsustab vallavalitsus omaniku põhjendatud
taotluse alusel.
(3) Üle 60 m2 ehitusaluse pindalaga ajutise ehitise ehitamiseks on vajalik ehitusprojekt,
ehitusluba ja kasutusluba.
(4) 20-60 m2 ehitusaluse pindalaga ajutise väikeehitise ehitamiseks on vajalik kirjalik
nõusolek.
(5) Kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga ajutise väikeehitise ehitamiseks ei ole kirjalik nõusolek
ega ehitusluba vajalik.
(6) Käesolev määrus ei sea ajutiste ehitiste püstitamise aladele lisatingimusi.
(7) Ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida vallavalitsuse määratud
tähtajaks.
(8) Kui ehitist määratud tähtajaks ei likvideerita, korraldab selle likvideerimise vallavalitsus
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
 

VI osa
VALLA OMAVALITSUSORGANITE ÜLESANNETE JAOTUS JA TÄHTAJAD PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL

 

§ 12. Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ülesanded
(1) Vallavolikogu ülesanded on:
1) valla haldusterritooriumil maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute
olemasolu tagamine;
2) Mäksa valla üldplaneeringu ja teemaplaneeringu algatamine;
3) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille
puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on
kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;
4) detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine, kui algatatav detailplaneering võib minna
vastuollu kehtestatud üldplaneeringuga;
5) põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu koostamise algatamine ja kehtestamine
aladel ning juhtudel, millele planeerimisseaduse paragrahv 3 lõikes 2 ja käesoleva määruse
paragrahvis 3 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust;
6) üldplaneeringu ja teemaplaneeringu ning käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud
detailplaneeringute vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
7) üldplaneeringu ja teemaplaneeringu kehtestamine;
8) detailplaneeringu, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine
planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik
hoonestusala, kehtestamine;
9) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine;
10) naabrusse jäävate kohalike omavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine;
11) maakonna planeeringu kooskõlastamine;
12) kinnisasja võõrandamise otsustamine planeerimisseaduse paragrahvis 30 sätestatud
juhtudel;
13) riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepaneku läbivaatamine;
14) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu kooskõlastamine;
15) ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
16) kehtestatud üldplaneeringu ülevaatamine kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste
volikogude korralisi valimisi ja ülevaatamise tulemuste esitamine maavanemale;
17) ministeeriumile kirjaliku põhjenduse esitamine riiklikult tähtsa ehitise oma territooriumile
paigutamisest keeldumise kohta kuue kuu jooksul pärast ministeeriumi kirjaliku
asukohaettepaneku esitamist.
(2) Vallavalitsuse ülesanded on:
1) detail-, üld- ja teemaplaneeringute koostamise korraldamine;
2) detailplaneeringut koostamata, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja
miljööväärtuslikul hoonestusalal käesoleva määruse paragrahvi 2 lõikes 5 toodud tegevuse
lubamine;
3) detailplaneeringu algatamine, kui algatatav detailplaneering ei lähe vastuollu kehtestatud
üldplaneeringuga;
4) detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu sõlmimine detailplaneeringu
koostamise kohta;
5) planeeritaval maa-alal või selle osal planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu
kehtestamine;
6) detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajaduse
määramine;
7) üldplaneeringu alusel koostatavale detailplaneeringule kooskõlastamise vajaduse
määramine;
8) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku
väljapaneku väljakuulutamine;
9) detailplaneeringu lihtsustatud korras koostamise otsustamine;
10) katastriüksuse sihtotstarbe määramine kehtestatud detailplaneeringu alusel;
11) kehtestatud planeeringute järgimise tagamine;
12) ehitisele projekteerimistingimuste määramine ja nende avalikustamine;
13) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimise
korraldamine;
14) vajadusel ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise
korraldamine;
15) ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmine;
16) ehituslubade väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine;
17) kasutusloa väljastamisele eelnevalt ehitise ülevaatuse tegemine ja vajadusel ehitise
ülevaatuse tegemisse selleks pädevate isikute ja institutsioonide kaasamine;
18) kasutuslubade väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine;
19) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine;
20) vajadusel ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine;
21) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja,
ehitusgeoloogilisi ja -geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva
ettevõtja, ehitiste ekspertiise tegeva ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja nõuetele
vastavuse kontrollimine;
22) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine;
23) detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse,
välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloas märgitud
maaüksuseni tagamine, kui vallavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa
taotleja ei ole kokku leppinud teisiti;
24) ajutise ehitise kasutamise pikendamise otsustamine;
25) ajutise ehitise lammutamiseks või muul viisil likvideerimiseks tähtaja määramine;
26) ehitusseaduse paragrahvis 40 nimetatud ehitise nõuetele vastavusse viimise või
lammutamise korraldamine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras, kui ehitis
määratud tähtpäevaks ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või seda ei lammutata;
27) vajadusel ettekirjutuste tegemine;
28) ehitusuuringute tulemuste säilitamine;
29) ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine;
30) ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine;
31) kasutusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine;
32) ettekirjutuste tegemise pädevusega ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku määramine;
33) riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine ja ehitusregistrist kinnitatud väljavõtete
väljastamine;
34) teatada planeeringu algatamisest, anda informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja
asukoha kohta ning tutvustada algatatud planeeringu eesmärke ajalehes Postimees ja Mäksa
valla infolehes Meie Kodu ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist;
35) kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise
vajaduse, teatada tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava
kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast
arvates;
36) informeerida maavanemat üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamisest kahe nädala
jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates;
37) planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamisel teatada kinnisasja
omanikule, keda ajutine ehituskeeld võib puudutada, ajutise ehituskeelu kehtestamise
kavatsusest ja põhjustest tähtsaadetisena edastatud kirjaga hiljemalt kaks nädalat enne ajutise
ehituskeelu kehtestamist;
38) teha ajutine ehituskeeld teatavaks kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld
puudutab, tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe nädala jooksul ehituskeelu kehtestamise
päevast arvates;
39) kui üldplaneeringu või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja
sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või
krundi ehitusõigust, teatada tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule
planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aeg ja koht
hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust;
40) teatada ajalehes Postimees ja Mäksa valla infolehes Meie Kodu detailplaneeringu avaliku
väljapaneku toimumise aeg ja koht ning üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu
toimumise aeg ja koht;
41) panna hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust välja teade avaliku väljapaneku
toimumise kohta üldplaneeringu ja üldist huvi pakkuva detailplaneeringu puhul - valla külade
vähemalt ühes avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas ning detailplaneeringu
puhul - vastava küla vähemalt ühes avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas;
42) teatada planeeringu avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud
isikutele kohaliku omavalitsuse seisukoht ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku
arutelu toimumise aeg ja koht kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku
lõppemist;
43) üldplaneeringu ja selle avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldamine ühe
kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist;
44) detailplaneeringu avaliku arutelu korraldamise ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku
lõppemist, kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke
ettepanekuid ja vastuväiteid, teatades avaliku arutelu toimumise aja ja koha ajalehes
Postimees ja Mäksa valla infolehes Meie Kodu hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu
toimumist;
45) informatsiooni avaldamine avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta
ajalehes Postimees ja Mäksa valla infolehes Meie Kodu kahe nädala jooksul avaliku arutelu
toimumise päevast arvates, kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta
kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid;
46) üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise teate avaldamine ajalehes Postimees ja
Mäksa valla infolehes Meie Kodu ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates;
47) üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud
planeeringu saatmine maavanemale ja informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega
jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta ja kehtestatud
detailplaneeringu saatmine riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu
kehtestamise päevast arvates;
48) tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest
teatamine ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast isikutele,
kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu
kehtestamisel ei arvestatud, samuti kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või
ehitusõigust kehtestatud detailplaneeringu alusel kitsendatakse või kelle kinnistule kehtestati
planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld;
49) kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga
vastavusse viimise ettepaneku kohta tehtud otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või
tagasilükkamise põhjustest ettepaneku tegija informeerimine tähtsaadetisena edastatud kirjaga
ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates;
50) kehtestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks
tunnistamise põhjustest teatamine ajalehes Postimees ja Mäksa valla infolehes Meie Kodu
ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates;
51) projekteerimistingimuste väljastamine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast
arvates;
52) projekteerimistingimuste avalikustamine viie päeva jooksul projekteerimistingimuste
väljastamise päevast arvates;
53) anda ehitamiseks kirjalik nõusolek või keelduda selle andmisest 10 päeva jooksul
kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral
ehitusprojekti esitamise päevast arvates;
54) kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada
taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest
keeldumise aluse selgumise päevast arvates;
55) väljastada ehitusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse
ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise
päevast arvates;
56) ehitusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada ehitusloa taotlejal
kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse
selgumise päevast arvates;
57) tunnistada ehitusluba kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või
ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates;
58) väljastada kasutusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa
väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates;
59) kasutusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada kasutusloa
taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise
aluse selgumise päevast arvates;
60) tunnistada kasutusluba kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või
ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates;
61) ehitise omanikule tehtud ettekirjutuse andmete edastamine riiklikule ehitisregistrile kahe
tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates;
62) ettevõtjale tehtud ettekirjutuse andmete edastamine Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile
kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates;
63) riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine vastavalt esitamise korras määratud tähtajale;
64) muude planeerimisseadusest ja ehitusseadusest tulenevate kohaliku omavalitsuse õiguste
ja kohustuste täitmine, kui see ei kuulu volikogu pädevusse.

Toimetaja: ANDRI VIINALASS