5000 a.e.Kr.- vanim kiviaja asula Akali Emajõe suudmealal. Leitud koldease.
3000 a.e.Kr.- Akali küttide ja kalastajate asulana avastatud 1937.a.
2500 a.e.Kr.- Kullamäe küttide ja kalastajate asula. Leitud savinõukilde, kivi-ja luuesemeid, nooleotsi, merevaigust ehteid.
5.-9. saj.- Melliste linnus.
1030.a.- peale Tartu vallutamist lasevad venelased Vana- Kastresse puust vahitorni ja vangla ehitada.
10.-13. saj.- asulapaigad veetee ääres: Kastre, Mäksa, Mäletjärve, Sudaste.
13.saj.- piiskopimõis Kastres ja Vana- Kastres: Vanamõis (Altenthurm).
1342.a.- Vana- Kastre linnus vene kroonikakirjutajate poolt esmakordselt üles tähendatud.
1392.a.- Kastre kindlus esmakordselt mainitud Hansa kaupmeeste liidu ja novgorodlaste lepingus.
1501.a.- Vana- Kastre kindluse purustamine venelaste vallutusretke ajal.
1519.a.- esmateade Mäletjärve veskist.
1536.a.- esmateated Mäletjärve külast (Mellechtoja).
1541.a.- Mäksa mõis saab oma nime esimese omaniku Johann Mecksi järgi (Meckshof, Mäxhof, Pepefer).
1544.a.- Kaagvere mõisa esmamainimine, omanik toomfoogt Stackelberg.
1550.a.- Poka mõisa (Buckenhof, Heidhof, Nachtel) pantimine Hans Beckmanni poolt Tartu raehärra Paul Bockile.
1582.a.- revisjonikirjades mainitud Agaly (Agali), Heitho (Poka), Kokotai (Veskimäe), Melzi (Melliste), Normast (Kastre), Sarakatz (Sarakuste), Rääbnitse (Sudaste), Thammenwald (Tammevaldma) ja Woibs (Võõpste) küla.
1582.a.- esmateated vesiveskist Vana-Kastres.
1582.a.- Vana- Kastre linnuse täielik purustamine Liivi sõjas.
1588.a.- esmateated Melliste veskist.
1628.a.- Kastre mõisa omanikuks saab Rootsi kuninga Gustav Adolfi soovil G.Schwengelm.
1638.a.- Mäletjärve külas taluomanikuks Paltze Peep. Paltsi (Järvekaja) talu saab ühe mõisniku valdusest teise kätte minema: 17.saj.- Kurista mõis, 18.saj.-Sarakuste mõis, 19.saj.- Poka mõis. 1904.a. ostis talu David Jaas.
1687.a.- Mäletjärve külas tegutseb Kulbi kõrts.
1730.a.- Vana- Kastres tegutseb nn. parvekõrts.
1744.a.- teated kõrtsi tegutsemisest Mäksal.
1765.a.- esimesed teated Tamme 2- klassilisest külakoolist.
1766.a.- Kaagvere mõisas 2- klassiline külakool tegutsemas.
1784.a.- 2 km Kastre mõisast avatud Kantsi kõrts.
1787.a.- Vana- Kastre külla kooli jaoks omaette hoone ehitatud.
1790.a.- senine Mäksa ja Poka mõisa omanik v.Loewenstern ostab Kastre mõisa.
1790.a.- Kastre mõisa juurde Kaarlimõisa karjamõis asutatud.
1795.a.- Mellistes kõrts tegutsemas.
1809.a.- Kaagvere karjamõisaks kinnitati ametlikult Mäletjärve küla läänepoolne osa, mida rahva seas Miinamõisaks hakati kutsuma.
1812.a.- Sudaste külas maantee ääres Prilli kõrts tegutsemas.
1815.a.- Vana-Kastre koolile uus avar maja ehitatud.
1821.a.- Kalli järve kaldal tegutsev Kalli kõrts toob joogivee paadiga Peipsist.
1850.a.- Kastre, Mäksa ja Poka mõisate omanikuks saab kindralleitnant Otto von Essen.
1866.a.- Tuimäe (Melliste) külas Sika talu juures avati Poka valla külakool.
1866.a.- esimesena vallas ostsid Johan ja Jaan Reili Mäletjärve külas Musta talu koos veskiga.
1867.a.- Mäksa vallamaja spetsiaalselt ehitatud (teisena Eestimaal).
1874.a.- Kastresse talupidajad Hans Maasikmäe ja Hindrik Laar mõisnik v.Esseni abil meierei rajanud.
1881.a.- Vana- Kastresse valla poolt uus koolihoone palvemaja kohale valmis saanud.
1884.a.- keiserlik kõrgus suurvürst Paul Aleksandrovitš ostis krahv Sieversi käest hobused, kes kasvatati Kastre mõisas üles.
1887.a.- Vana- Kastre kooliõpetaja Kristjan Märksi eestvõttel Kaagvere Laulu- Mängu Selts "Helin" asutatud esimesena kogu ümbruskonnas.
1887.a.- Kastre vallas etendati näitemänge "Häbematu kosilane" ja "Kuidas nõiaks saada".
1892.a.- Poka ja Mäksa vald Mäksa vallaks ühendatud.
1893.a.- Sarakuste vald Mäksa vallaga ühendatud.
1893.a.- Kaagvere Vastastikku Abiandmise Tulekaitse Seltsi asutamine.
1895.a.- Nikolai von Essenile anti soode (4000 tessatini) kuivatamise eest kuldauhind ja auraha.
1895.a.- Võnnu Põllumeeste Seltsi asutamine.
1896.a.- Kaagvere ja Mäksa vallad ühendatud Liivimaa kubermangu talurahvakohtu käsu peale.
1897.a.- kõnetraat mõisate vahel.
1920.a.- Mäksa mõisas asutati kool.
1920.a.- Laulu- Mängu Selts "Helin" on raamatukogu asutanud.
1920.a.- Kastre mõisas avati Kroonu viinavabrik.
1922.a.- Mäksa Haridusseltsi asutamine taluperemees Oskar Laarmani eestvõttel.
1922.a.- Aru karjamõisa moonamaja kohale loodi kool.
1923-1935.a.- Mäksa mõisas tegutseb Mäksa Hariduse Seltsi erakool.
1928.a.- Aru kooliga liideti Kaagvere ja Tamme kool.
1929.a.- Mäksa Taluperenaiste Seltsi asutamine.
1929.a.- Mäksa Tuletõrje Seltsi asutamine.
1931.a.- valmis Kastre Tuletõrje Seltsimaja ehitamise uus projekt.
1933.a.- Laulupidu Kaagveres.
