Mäksa vald paikneb Tartu maakonnas, asudes Tartu linnast kagus. Omavalitsuse piir kulgeb põhjast mööda Emajõge ja piirneb Luunja vallaga, idast Kalli järve ning Vara ja Võnnu valdadega, lõunast Võnnu vallaga ning läänest Haaslava vallaga.

Mäksa valla pindala on 136,5 km², olles suuruse järgi kuuendal kohal Tartumaa üheksateistkümne valla hulgas. Mäksa valla ulatus läänest itta on umbes 25 kilomeetrit ja põhjast lõunasse umbes 9 kilomeetrit. Omavalitsuses on umbes 4700 ha metsamaad, 600 ha rohumaad ja 4600 haritavat maad.

Looduslikult asub Mäksa vald Peipsi madaliku ja Ugandi lavamaa vahel. Maastikku iseloomustab lainjas tasandik, mis kohati omandab väikekühmustikulise ilme. Valda läbib Võrtsjärvest alguse saav ning Peipsi järve suubub Suur-Emajõgi, mis on ainsa jõena Eestis täies ulatuses laevatatav.

Mäksa vald jääb Ida-Eesti suurte soomassiivide piirkonda, rohkem kui kolmandiku omavalitsuse pinnast hõlmab looduskaitse alla kuuluv Emajõe-Suursoo. Emajõe-Suursoo puhul on tegemist ühe vanima Tartumaa sooga. Aegade jooksul on soomassiivist välja kujunenud Eesti suurimaks deltasoostikuks, mille ulatus põhjast lõunasse on 30 kilomeetrit ja läänest itta 18 kilomeetrit. Soo pindala on umbes 200 km². Emajõe-Suursoo põhiline väärtus on märgade elupaikade suur mitmekesisus ning ulatuslik ja terviklik, regioonile ainuomane Emajõe deltasoostik, koos haruldaste, ohustatud ja kaitsealuste liikide ning kooslustega

Maavaradest leidub Mäksa vallas ehitusliiva, ehituskruusa, hästilagunenud turvast, järvemuda ja järvelupja.

Mäksa vallas elab 01.01.2009 seisuga kokku 1721 inimest. Valla tööealine elanikkond moodustab kogu omavalitsuse elanikkonnast 56%. Vanemaealiste elanike arv moodustab 19% kogurahvastikust ja nooremate elanike arv 25%. Omavalitsuses elavatest inimestest 47% on meessoost ja 53% naissoost.

Tabel 1. Mäksa valla elanike arv 01.01.2009

Kokku on omavalitsuses 16 küla, milledest suurimad on Melliste, Kaagvere, Võõpste ja Mäksa. Keskmine asustustihedus on 12 inimest ruutkilomeetri kohta (suure osa valla pindalast moodustab Emajõe-Suursoo).

Tabel 2. Mäksa valla elanike arv külade jaotuses

2008. aastal laekus omavalitsuse tuludesse tulumaksu 6476 krooni elaniku kohta. Võrreldes 2007. aastaga, tõusis tulumaksu laekumine 16% võrra. Aastatel 2009-2010 on tulumaksu laekumine problemaatilisem eelkõige põhjustel, mis on seotud Eesti ja maailma majanduse olukorraga.

Mäksa vallas on seisuga 31.12.2008 ametlikult töötutena registreeritud kokku 26 inimest. Võrreldes 01. jaanuar 2008 seisuga on töötute arvu kasvanud 10 inimese võrra. Tartu maakonna valdades tervikuna oli töötuid 2008. aasta lõpu seisuga kokku 766 inimest (allikas: Tööturuameti statistika www.tta.ee).

Mäksa valla ajalooline kujunemine

Vald kui seaduslik omavalitsusüksus sätestati seadusega 1866. aastal, määrates kogukonna alammääraks 200 meeshinge. 1890-ndail aastail vähendati valdade arvu - Tartumaa 148 009 elanikku kuulus 73 valla alla. Siinsete väikeste valdade (Kaagvere, Mäksa, Sarakuste ja Poka) liitumisega moodustus ühine Mäksa vald. Omaette üksuseks jäi Kastre vald kuni 1904.a liideti Kastre ja Võnnu valla külad ning moodustus Kastre-Võnnu vald.

1922.a lõpuks oli Tartumaal 63 valda. Mäksa valla elanike arv oli 3942, mis oli maakonnas suuruselt teine vald. 1938.a valla piiride reformiga liideti Kastre-Võnnu valla idapoolne osa ja Kastre asundus Mäksa vallaga. Valla piir ulatub Peipsi järveni.

1945.a toimus uus haldusreform, mille tulemusena tekkisid valdadest väiksemad omavalitsusüksused - külanõukogud. Tartu maakonna 9 vallast moodustati 22 külanõukogu. Mäksa valla piires moodustati 3 külanõukogu: Melliste külanõukogu, Mäksa külanõukogu ja Võõpste külanõukogu. 1954.a kärbiti külanõukogude arvu ning Mäksa, Melliste ja Võõpste külanõukogust moodustati Mäksa külanõukogu. 1968.a piiri muudatusega pidi Mäksa külanõukogu oma Peipsiäärse ala loovutama Koosa külanõukogule (284 ha).

1977.a haldusreform nägi ette pisikülade liitmise, kas omavahel või suurematega. Eestimaa 7023 külast kadus administratiivsel Eestimaa kaardilt 3749. Külanimede valikul eelistati vanemaid ja ainukordsemaid nimesid, kaotati korduvalt esinevaid, sama- ja lisanimelisi külade ja asunduste nimesid. Mäksa külanõukogus moodustus 16 küla: Aruaia, Kaagvere, Kaarlimõisa, Kastre, Melliste, Mäksa, Mäletjärve, Poka, Sarakuste, Sudaste, Tammevaldma, Tigase, Vana-Kastre, Veskimäe, Võruküla, Võõpste küla.

Eesti iseseisvuse taastamise alguseks tavatsetakse lugeda deklaratsiooni Eesti suveräänsusest 16. novembrist 1988. Kohaliku omavalitsuse aluste seadus ja haldussüsteemi loomise seadus võeti vastu 1989.aastal. 16. mail 1991 omistati Mäksa vallale omavalitsuslik staatus.