Lapse sünd tuleb registreerida ühe kuu jooksul sündimise päevast. Tähtaja ületamine võib kaasa tuua haldusvastutuse.
Lapse sünni registreerimiseks esitab vanem (kas ema või isa) oma isikutunnistuse või passi, abielutunnistuse ja meditsiiniasutuse tõendi lapse sünni ja sünniaja kohta. Viimasele kirjutab vanem lapsele pandava(d) eesnime(d) ja kinnitab selle oma allkirjaga.
Esitatud dokumentide alusel koostab perekonnaseisuametnik lapse sünniakti. Emana kantakse akti isik, kes on lapse sünnitanud ja isana isik, kes on lapse emaga abielus. Akt loetakse vanemale ette ja sellele kirjutavad alla vanem ja akti koostanud ametnik. Vanemale antakse lapse sünnitunnistus. Sünniakti koostamine ja esmase sünnitunnistuse väljastamine on riigilõivuvaba.
Sünniakti koostamine põlvnemise kindlakstegemisega. Kui vanemad ei ole omavahel abielus, kuid soovivad saada kantud lapse sünniakti vanematena, tuleb täiendava dokumendina esitada sellekohane ühine avaldus. Kui vanemad ei saa isiklikult koos ühist avaldust esitada, võib kumbki esitada eraldi notariaalselt tõestatud avalduse. Ühist avaldust võib esitada ka enne lapse sündi.
Sünniakti koostamine, kui lapse ema ei ole abielus ja lapse põlvnemist ei soovita kindlaks teha. Ema nõudel kantakse sünniakti isa perekonnanimena ema perekonnanimi ja isa eesnimi ema ütluse kohaselt. Kui ema seda ei nõua, siis lapse sünniakti kannet isa nime kohta ei tehta. Samuti toimitakse siis, kui abielu kestel sündinud või eostatud laps ei põlvne emaga abielus olevast mehest ja lapse põlvnemine isast ei ole kindlaks tehtud ega tuvastatud. Emale antakse üksikvanema tõend toetuse taotlemiseks.
Erijuhud:
- Kui vanem ei saa tulla lapse sündi registreerima või on surnud, teeb seda vanema sugulane, raviasutuse juht, kus laps sündis, või muu isik.
- Kui abielus oleval emal sünnib või on eostatud laps, kes ei põlvne selle emaga abielus olevast mehest, esitavad abikaasad sellekohase kirjaliku ühise avalduse.
- Kui laps on sündinud pärast lapse emaga abielus olnud isiku surma, märgitakse surnud isik lapse sünniakti isana, kui tema surmast kuni lapse sünnini ei ole möödunud üle 10 kuu. Sama kord kehib ka pärast abielu lahutamist või kehtetuks tunnistamist sündinud lapse sünniakti koostamisel.
Lapse nimi:
- Lapsele antakse vanemate perekonnanimi. Kui vanematel on erinevad perekonnanimed, lepivad vanemad kokku, kumma perekonnanimi lapsele antakse. Vaidlused lahendab eestkosteasutus.
- Vallaslapsele antakse ema perekonnanimi.
- Lapsele pannakse eesnimi vanemate kokkuleppel. Vaidlused lahendab eestkosteasutus.
- Lapsele võib panna kuni kolm eesnime või üks kahekordne eesnimi. Nimed ei tohi olla vastuolus heade kommete ja tavadega.
- Surnult sündinud lapsele eesnime panemine ei ole kohustuslik.
- Surnult sündinud lapse matusetoetus makstakse välja sünnitõendi alusel.
Kontakttelefon: 733 7600
Kaidi Jõepera
kaidi@maksavald.ee
